0063_323092_raakasuklaa_karp

Šhokolaadi karbi joonis.

Tihti tuleb ette vajadus toota erikujulisi trükiseid, kus trükis ei ole mitte ristkülikukujuline, vaid järgib mõne objekti piirjooni. Kui meil on tegemist näiteks pakendiga ja selle pinnalaotusega. Erikujulise trükise väljalõikamiseks kasutatakse mehhaanilist stantsi, mis oma olemuselt on puitplaadile kinnitatud nugade süsteem. Mehhaanilise stantsiga on võimalik trükist töödelda kolmel viisil: lõigata, soonida või perforeerida. Stantsijoonise tegemisel tuleks kasutada joonejämedust c‘ 1 pt ja võimalike eriviiside tähistamist erinevat värvi joontega. Lõikejoon on punane, soon on roheline ja perforatsioon on kollane. Silmas tasub pidada ka seda, et kuna meil on tegemist reaalsete metallist nugadega, siis ei ole võimalik trükist planeerida väga peenikeste detailide ja teravnurkadega.

Kuidas-teha-bleedi

Kõik trükise servani ulatuva kujundusega trükiste failid peavad omama lõikevaru ehk bleed´i. See on vajalik selleks, et trükise puhtaks lõikamise käigus võivad tekkida nihked. Kui võtame aluseks näiteks visiitkaardi mõõdus 90×50 mm millel on servani ulatuv trükk siis alustame 90×50 mm mõõdus arboardi ehk töölaua loomisega. Seejärel asetame servani ulatuvat pilti või objekti vajalikest servadest vähemalt 3 mm üle, et tekitavas bleed´i alas oleks see objekt olemas. Kui kujundus on valmis ja vaja koostada trükifail siis PDF´i salvestades valime kõigepealt  PDF´i standardi. Üldlevinud standard on “PDF/X-1a:2001” ja seda aktsepteerivad kõik Eesti trükikojad. Seejärel valime vasakult menüüst “Marks and Bleeds” ja tulba Bleeds alt saate siis sisestada igale küljele soovitud bleed´i. Lisaks on alati soovitatav kirjutada faili nimesse ka bleed´i suurus nt. “+3mm bleed” vms. Nii saab trükikoda teada failist täpse trükise mõõdu ja bleed´i ala suuruse. Kui Teil tekib veel küsimusi siis kirjutage need kommentaariumisse ja aitan meeleldi!